OMX Baltic−0,21%262,46
OMX Riga1,09%887,15
OMX Tallinn−0,2%1 691,9
OMX Vilnius−0,06%1 003,01
S&P 500−0,19%5 702,55
DOW 300,09%42 063,36
Nasdaq −0,36%17 948,32
FTSE 100−1,19%8 229,99
Nikkei 2251,53%37 723,91
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,9
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%103,4

OMX Baltic−0,21%262,46
OMX Riga1,09%887,15
OMX Tallinn−0,2%1 691,9
OMX Vilnius−0,06%1 003,01
S&P 500−0,19%5 702,55
DOW 300,09%42 063,36
Nasdaq −0,36%17 948,32
FTSE 100−1,19%8 229,99
Nikkei 2251,53%37 723,91
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,9
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%103,4

22.11.15, 16:30

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eestlased rahatarkuselt maailma tipus

Värske uuringu järgi on vaid kolmandik maailma elanikkonnast finantskirjaoskajad. Eesti on paremuselt 18. kohal.

Raha Foto: epa

Mida küsiti?

Ajakiri Forbes tõi välja viis küsimust, millele inimesed pidid antud uuringus vastama. Küsimustiku lõpus on ka õiged vastused.

1)Oletame, et sul on raha. Mida sa sellega teeksid, kas panustaksid ühte ärisse või investeeringusse või hajutaksid raha mitme äri ja investeeringu vahel?

a)ühte ärisse või investeeringusse

b)mitmesse ärisse või investeeringusse

c)ei tea

d)keeldun vastamast

2)Oletame, et nende asjade hinnad, mida sa täna ostad, kahekordistuvad järgneva kümne aasta jooksul. Kui su sissetulek samuti kahekordistub, siis mida sa arvad, kas sa oled siis võimeline ostma vähem asju, rohkem asju või sama palju asju?

a)vähem

b)sama palju

c)rohkem

d)ei tea

e)keeldun vastamast

3)Oletame, et sa pead laenama 100 USA dollarit. Kumb on väiksem tagasimakse summa: 105 USA dollarit või 100 USA dollarit pluss 3 protsenti intressi?

a)105 dollarit

b)100 dollarit + 3 protsenti intressi

c)ei tea

d)keeldun vastamast

4)Oletame, et sa paned raha panka kaheks aastaks ning pank nõustub sulle maksma 15 protsenti intressi aastas. Kas pank annab sulle raha hoiustamise eest teisel aastal rohkem raha kui esimesel või annab pank mõlemal aastal sama palju raha juurde?

a)rohkem

b)sama palju

c)ei tea

d)keeldun vastamast

5)Oletame, et sul on kogumishoiuses 100 USA dollarit ning pank maksab sulle aastas 10 protsenti intressi. Kui palju on sul hoiusel raha viie aasta pärast kui arvestada, et sa pole hoiuselt vahepeal raha välja võtnud?

a)rohkem kui 150 USA dollarit

b)täpselt 150 USA dollarit

c)vähem kui 150 USA dollarit

d)ei tea

e)keeldun vastamast

(Õiged vastused: 1-b; 2-b; 3-b; 4-a; 5-a)

Uuringu tegid Maailmapank, Gallup ning George Washingtoni Ülikool ning selle tulemusena selgus, et vaid kolmandik elanikkonnast on finantskirjaoskajad. Uuriti 150 riigi elanikke ning uuringu käigus küsitleti aasta jooksul enam kui 150 000 täiskasvanud inimest.

Selleks, et välja selgitada, kui hea finantskirjaoskus ühe või teise riigi elanikel on, küsiti vastajailt viis valikvastustega küsimust. Selleks, et erinevate riikide elanike vastused oleksid paremini võrreldavad, põhinesid küsimused valdavalt erinevatel finantsotsustel. Küsimused olid järgnevatel teemadel: riskide hajutamine, inflatsioon, intress ning liitintress.

Uuringu kohaselt jagasid esikohta norralased, taanlased ja rootslased, kelle elanikest tervelt 71 protsenti on finantskirjaoskajad. Kõige vähem teadsid finantskirjaoskusest aga Jeemeni elanikud, kellest kvalifitseerus finantsilises mõttes kirjaoskajaks vaid 13 protsenti elanikest.

Euroopa Liidus suured erinevused

Uuringus on eraldi välja toodud tulemused nii Ameerika Ühendriikide, Euroopa Liidu kui Kanada kohta.

Uuringu raportist selgub, et üle 50 protsenti Euroopa Liidu liikmesriikide elanikest on finantskirjaoskajad, kusjuures uutest liidu liikmetest, kuhu kuulub teadupärast ka Eesti, on vaid 41 protsenti elanikest finantskirjaoskajad. Seda on oluliselt rohkem kui globaalne keskmine, mis on 33 protsenti.

Euroopa Liidu liikmesriike vaadates võib näha, et finantskirjaoskus erineb riigiti märkimisväärselt. Kõige madalama skoori on saanud Rumeenia (22 protsenti) ning kõrgeima Rootsi ning Taani (71 protsenti).

Eesti maailma paremikus

Eesti kuulub uuringu tulemuste põhjal maailma paremikku. Kokku analüüsiti 150 riiki ning Eesti on finantskirjaoskuselt 18. kohal. Naiste ja meeste finantskirjaoskus on seejuures peaaegu võrdne, meeste puhul ostus finantskirjaoskajaks 55 protsenti vastanutest, naiste puhul 54 protsenti vastanutest.

Kui analüüsida tulemusi teemade kaupa, võib näha, et kõige rohkem õigeid vastuseid andsid eestlased intressiküsimusele, kõige võõram mõiste oli küsitluse põhjal eestlaste jaoks liitintress.

Nimetatud uuringu tulemusena loodavad autorid, et inimeste finantskirjaoskus üle kogu maailma paraneb. Samuti loodetakse, et üha enam hakatakse fiantskirjaoskusele ka tähelepanu pöörama.

„Tehnoloogia ning pangandussüsteemide arenedes on eriti oluline, et me teaksime, kes kui palju teab,“ lausus uuringu üks autoreid Leora Klapper. „Ma loodan, et selle uuringu tulemusena leiavad riigid võimalusi, kuidas arendada finantskirjaoskust,“ lisas Klapper ning märkis, et finantskirjaoskus on üks oluline osa majandusarengust.

Seotud lood

Sisuturundus

19.09.24, 13:51

Sileni vaikuseruumid liiguvad taastuvenergia abil nullheite suunas

Unikaalseid vaikuseruume tootev Silen kasutab nüüdsest vaid taastuvenergiat, kuna ettevõtte kestlikumaks muutmine annab eksporditurgudel märgatava konkurentsieelise.